ampler.eeSõltumatu mikromobiilsuse väljaanne

LinnaliiklusElektriautoJuhend

Laadimine maal, kus kiirlaadijat ei ole: mõtted ühest saarepäevast

Kohe alguses aus märkus: eile, 27. oktoobril Naissaarel ma elektriautoga ei sõitnud. Saarele sõitsin väikese paadiga „Kalk“ ja saarel liikusin jala. See postitus ei ole sõidutest ega ühegi automargi tutvustus. Ampler.ee ei ole Amplari ega ühegi automargi ametlik leht ning keegi ei maksnud selle postituse eest.

Autor: Veigo VesmanAvaldatud Uuendatud 1 min lugemist

Loo juhtpilt: Laadimine maal, kus kiirlaadijat ei ole: mõtted ühest saarepäevast
Illustratiivne pilt. Fotokrediit: täpsustamisel.

Miks siis see teema? Sest päeva jooksul, kui istusin põhjatipu majaka tuletoas ja tegin kodukontorit, vaatasin pistikut seinas ja mõtlesin: kui elektriauto omanik tuleb kohta, kus kiirlaadijat ei ole — saarele, suvilasse, metsatalusse —, mida ta tegelikult planeerima peab?

Mida ma kindlalt ei tea

Ma ei kontrollinud, kas Naissaarel on avalikke laadijaid. Ära võta seda postitust kinnitusena kummaski suunas.

Mida tasub enne küsida

  • Kas on tavaline pistikupesa ja kas omanik lubab sellest laadida? Luba enne, mitte tagantjärele.
  • Kui palju aega on? Tavalisest pistikust laadimine on aeglane. Planeeri pigem öö kui tund.
  • Kas juhtmestik peab vastu? Vana hoone juhtmestik ei pruugi pidevat koormust taluda. Kahtluse korral küsi elektrikult, mitte foorumist.
  • Kui palju sõidad kohapeal? Sageli piisab, kui jõuad kohale piisava varuga ja kohapeal sõidad vähe.

Saarepäeva õppetund

Paat, millega sõitsin, ei vajanud laadijat, vaid head ilma. Elektriautoga maal on sama loogika: ressurss on piiratud, nii et plaan peab olema enne, mitte kohapeal.

Järgmine samm: kui lähed kohta, kus kiirlaadijat ei ole, helista omanikule ja küsi kolm asja: pistik, luba, aeg.

Seotud lood