ampler.eeSõltumatu mikromobiilsuse väljaanne

HooldusE-ratasJuhend

Elektriratta aastase elektrikulu saad aku mahu, läbisõidu ja elektri koguhinna järgi kodus ise välja arvutada

Elektriratta aastane elektrikulu on enamasti väiksem, kui arvatakse, ja selle saab oma aku mahu, sõidetud kilomeetrite ja elektrihinna järgi kodus paari minutiga ise välja arvutada.

Autor: Veigo VesmanAvaldatud 5 min lugemist

Loo juhtpilt: Elektriratta aastase elektrikulu saad aku mahu, läbisõidu ja elektri koguhinna järgi kodus ise välja arvutada
Illustratiivne pilt. Fotokrediit: täpsustamisel.

Kui keegi küsib, kas elektriratas „sööb palju voolu“, on õige vastus: vaata oma numbreid. Selles artiklis näitan, kuidas arvutus käib, milliseid andmeid on vaja, kus tavaliselt eksitakse ja kuidas talv tulemust muudab. Kõik arvud siin on arvutusnäited, mitte ühe konkreetse ratta mõõtmistulemus, ja selle loo eest ei maksnud keegi: ühtegi ratast ega mõõteseadet ei saadud tasuta. Sinu ratas, sinu sõidustiil ja sinu elektrileping annavad oma tulemuse.

Märkus alguses: ampler.ee ei ole Ampleri ametlik leht ega esinda ühtegi rattatootjat. See on sõltumatu märkmik elektriratastest ja linnas liikumisest Eestis.

Mida on arvutuseks vaja

Arvutuse jaoks on vaja nelja asja.

  1. Aku mahtu vatt-tundides (Wh). See on tavaliselt kirjas aku küljel, kasutusjuhendis või tootja lehel. Linnaratastel on levinud mahud mõnesajast kuni umbes 700 vatt-tunnini.
  2. Kui palju kilomeetreid ühe laadimisega tegelikult sõidad. Mitte reklaamitud maksimumi, vaid oma päris marsruudil.
  3. Kui palju kilomeetreid aastas sõidad. Kui sa ei tea, hinda nädala järgi ja korruta.
  4. Oma elektri koguhinda kilovatt-tunni kohta. See tähendab energiat, võrgutasu, makse ja käibemaksu kokku. Selle leiad oma elektriarvelt.

Neljanda punkti puhul tasub olla aus. Paljud vaatavad ainult börsihinda ja unustavad võrgutasu. Kõige lihtsam on võtta viimase kuu arve kogusumma ja jagada see tarbitud kilovatt-tundidega. Saad keskmise hinna, mis sisaldab kõike.

Arvutus samm-sammult

Võtame näite. Need on välja mõeldud, aga realistlikus suurusjärgus numbrid.

  • Aku: 500 Wh
  • Ühe täislaadimisega sõidad oma marsruudil 60 km
  • Aastas sõidad 3000 km
  • Elektri koguhind: 0,20 €/kWh

Samm 1. Laadimiste arv aastas. 3000 km jagatud 60 km-ga on 50 täislaadimist.

Samm 2. Energia laadimise kohta. Aku mahutab 500 Wh, aga laadija ja aku ei ole sajaprotsendilise kasuteguriga. Osa energiat läheb soojuseks. Arvestame umbes 15–20 protsenti kadu. Seinast võetakse siis umbes 0,6 kWh laadimise kohta.

Samm 3. Aasta energia. 50 laadimist korda 0,6 kWh on 30 kWh aastas.

Samm 4. Aasta kulu. 30 kWh korda 0,20 € on 6 eurot aastas.

Jah, kuus eurot. Isegi kui elektri hind oleks kaks korda kõrgem ja sõidaksid kaks korda rohkem, jääks aastane kulu kahekümne euro kanti. Võrdluseks: see on vähem kui paari kuu mobiilsideteenuse hind.

Lihtsam valem ühe reaga

Kui tahad kiiresti arvutada, kasuta seda:

aastane kulu = (aasta km ÷ km laadimise kohta) × aku kWh × 1,2 × elektri hind

Kordaja 1,2 katab laadimiskaod. Aku maht tuleb panna kilovatt-tundides, see tähendab 500 Wh on 0,5 kWh.

Kui sa ei tea, mitu kilomeetrit üks laadimine kestab, saad kasutada ka keskmist kulu kilomeetri kohta. Linnas tavalise abiga sõites on paljudel ratastel see vahemikus umbes 7–15 Wh kilomeetri kohta. Siis on valem veelgi lihtsam: aasta km × Wh/km × 1,2 ÷ 1000 × hind.

Kuidas ise päris kulu mõõta

Arvutus on hea, aga mõõtmine on parem. Selleks on kaks lihtsat viisi.

Pistikupesa energiamõõtja. Neid müüakse elektri- ja ehituspoodides. Paned mõõtja pistikupessa, laadija mõõtja külge ja laed aku tühjast täis. Mõõtja näitab, mitu kilovatt-tundi läks. Tee seda paar korda eri ilmaga, siis saad hea keskmise.

Rattaarvuti või rakendus. Paljud elektrirattad näitavad sõidetud kilomeetreid ja aku protsenti. Kirjuta nädal aega üles: alguse protsent, lõpu protsent, kilomeetrid. Siit saad kulu kilomeetri kohta.

Kui laed aku korteris, loe ka minu varasemat lugu elektriratta laadimisest korteris. Seal on juttu sellest, kuhu laadija panna ja miks laadimine ei tohiks toimuda järelevalveta öö läbi.

Mis teeb kulu suuremaks

Ühel ja samal rattal võib energiakulu kilomeetri kohta erineda kaks korda. Peamised põhjused on need.

  • Tugev abitase. Kõige suurema abiga sõites kulub rohkem. Keskmise abiga on vahe kiiruses väike, aga aku kestab kauem.
  • Mäed ja vastutuul. Eesti on üldiselt lame, aga rannikul ja avatud teedel puhub sageli tugev tuul. Vastutuul on nagu nähtamatu mägi.
  • Madal rehvirõhk. Pehme rehv veereb raskemalt. Kontrolli rõhku kord kuus.
  • Raske koorem. Lapseiste, poekotid ja kaubaratta kast lisavad kulu.
  • Sagedane peatumine ja kiirendamine. Linnas foori tagant startimine võtab rohkem kui ühtlane sõit.
  • Külm. Sellest eraldi.

Talv muudab tulemust

Külmas annab liitiumaku vähem energiat ja ka sõitmine on raskem: rehvid on kõvemad, õhk tihedam, lumi ja lörts takistavad. Talvel võib ühe laadimisega läbitav vahemaa jääda märgatavalt lühemaks kui suvel.

Elektrikulu seisukohast tähendab see rohkem laadimisi sama kilomeetrite arvu kohta. Aga isegi kui talvekuud kahekordistaksid kulu, jääks aastane summa ikka väikseks. Rahakotist olulisem on aku tervis: lae akut toatemperatuuril ja ära jäta seda külma kätte tühjalt seisma. Pikemalt kirjutasin aku vananemisest loos elektriratta aku kohta pärast kahte aastat.

Elekter ei ole suurim kulu

Kui ausalt arvutada, on elekter elektriratta aastases eelarves peaaegu kõige väiksem rida. Suuremad on tavaliselt need.

  • Aku kulumine. Aku on kulumaterjal. Kui jagad uue aku hinna selle eluea kilomeetritega, on see kilomeetri kohta mitu korda suurem kui elektri hind.
  • Hooldus. Kett, hammasrattad, piduriklotsid, rehvid. Talvel kulub ajam kiiremini soola ja liiva tõttu.
  • Kindlustus ja lukk. Kallis ratas tänaval vajab head lukku ja sageli ka kindlustust.

See ei tähenda, et elektriratas oleks kallis. See tähendab, et kui tahad kulu vähendada, ei aita palju laadimisaja nihutamine öösse. Kasulikum on hoida ketti puhtana ja rehvid täis.

Kas tasub laadida odava tunni ajal

Kui sul on börsihinnaga leping, võib tunni hind päeva jooksul palju kõikuda. Elektriratta puhul on summad nii väikesed, et vahe jääb aasta peale sageli mõne euro piiresse. Kui sulle meeldib optimeerida, võid seda teha. Aga ohutus on tähtsam kui sent: ära lae akut öösel järelevalveta, kui magad, ja ära jäta seda laadijasse päevadeks.

Mõistlik kompromiss on laadida õhtul, kui oled kodus ja ärkvel, ning võtta laadija seinast, kui aku on täis.

Väike võrdlus teiste kuludega

Et numbreid tunnetada, mõtle, mida sama raha eest saaks. Üks täislaadimine maksab näite järgi umbes 10–15 senti. Selle eest sõidad kümneid kilomeetreid. Bussi või autoga läheks sama vahemaa tunduvalt kallimaks. Täpse võrdluse saad teha oma bussipileti ja kütusekulu järgi. Ära usu kellegi teise tabelit, sest piletid ja kütusehind muutuvad.

Kokkuvõte

Elektriratta aastane elektrikulu jääb tavalisel linnasõitjal sageli alla kümne või paarikümne euro. Täpse summa saad, kui kirjutad üles aku mahu, oma tegeliku läbisõidu laadimise kohta, aasta kilomeetrid ja elektri koguhinna. Kui tahad olla päris kindel, osta pistikupesa energiamõõtja ja mõõda paar laadimist ise.

Kõige kasulikum harjumus ei ole odava tunni jahtimine, vaid aku hoidmine soojas, rehvide täis hoidmine ja mõistlik abitase. Need hoiavad kokku nii elektrit, aku eluiga kui ka närve.